Nõukogude repressioonid. Küüditamine

Arreteerimised algasid Eestis kohe pärast Nõukogude vägede sissemarssi 1940.a. juunis. 14. juunil 1941. a. toimus esimene massiküüditamine. Öösel piirati majad sisse, inimesed aeti üles ja neile loeti ette väljasaatmise otsus. Asjade pakkimiseks anti kuni 2 tundi. Perekonnad toimetati valve all raudteejaamadesse, kus neid ootasid trellitatud loomavagunid. Mehed eraldati teistest pereliikmetest ja saadeti vangilaagritesse. 

Naised ja lapsed viidi väheasustatud Siberi küladesse, kus alguses surid väikesed lapsed ja vanurid, siis vanemad, kes hoidsid oma viimased suutäied lastele. Nii jäid ellu mõned suuremad lapsed, kes viidi lastekodusse. Enamus 1941.a. väljasaadetustest suri ebainimlike tingimuste tõttu. 1941.a. küüditati Eestist üle 10 000 inimese (nende hulgas ka arreteeritud mehed).

1949.a. 25. märtsil algas uus massiküüditamine. Kordusid taas küüditamisöö õudused. Siiski tajuti eelnevalt ohumärke (veoautode ja rongide koondamine, kuulujutud, hoiatused). Tänu sellele õnnestus mõnelgi küüditamise eest varjuda. Asemele võeti juhuslikke inimesi või “reservi” hulgast. Teekond Siberisse kestis ligi 3 nädalat, kui tuli kannatada ruumikitsikust, õhupuudust ja tühja kõhtu. Kui jõuti kohale, aeti inimesed vagunitest välja ja algas “orjaturg”. Kohalike majandite juhid hakkasid endile tööjõudu valima. Kõige enne said endile “peremehed” tööjõulised inimesed. 

Viimastena seisid õuel õnnetutena naised väikeste lastega ja vanurid. Küüditatud paigutati elama kohalike elanike juurde, kus juba enne elati ruumikitsikuses. Hiljem ehitasid eestlased endile põletamata savitellistest väikesed majad. Eestlased kutsusid oma majade rühma Savikülaks, kohalikud Estoniaks. Küüditatud toetasid üksteist, kuid said hästi läbi ka siberlastega. Viimased õppisid eestlasi hindama nende töökuse, taibukuse ja kohusetundlikkuse pärast.

Seekord viidi Eestist välja ligi 30 000 inimest. Lääne-Virumaalt saadeti asumisele 1 860, Vao (praegu Väike-Maarja) vallast 125 inimest. Siberist vabaneti 1957, 1958. aastal.

Väike-Maarja muuseum on koostanud näituse “Küüditamine. Perede lood”, kus on kajastatud 7 pere saatust, kokku 170 fotot ja hulgaliselt arhiividokumente.