Märt Meos

Eesti kooliuuendaja Märt Meos

Pea sajand tagasi iseseisvunud Eesti riik vajas loomise eel ja järel sügava missioonitundega inimesi, kellest üks oli Viljandimaalt Virumaale jõudnud koolmeister Märt Meos.

Ta oli tuttav tsaariaegse koolikorraldusega, nägi selle puudusi ja mõistis noore Eesti vabariigi koolisüsteemi ülesehitamiseks elluviidavate muudatuste vajalikkust.

Hariduselu kõrval panustas ta oluliselt ka seltsi-, kultuuri- ja majanduselu arendamisse. Märt Meos kujundas 56 aasta jooksul oma tegevusega oluliselt Väike-Maarja ja Virumaa arengut.

Märt Meos

Nooruspõlv

Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Mõnnaste külas 16. jaanuaril 1881. aastal sündinud Märt Meos oli Hendriku talu viies laps. Silmaringi laiendamiseks ja hariduse saamiseks seadis ta koos kahe noorema vennaga sammud kodust väljapoole. 

Kümneaastaselt alustas Märt Meos kooliteed Kuresaare vallakoolis, järgnesid õpiaastad Tarvastu kihelkonnakoolis 1892–1897 ning edasi Tartu Õpetajate Seminaris aastatel 1897–1901. Kuna Tartu Õpetajate Seminari võeti vastu 16-aastaseid noori, tuli Märt Meosel kihelkonnakooli kolmeaastase kursuse järel, enne seminari astumist, veel kaks aastat kihelkonnakoolis õppida.

Pedagoogiline tegevus

Pedagoogilist tegevust alustas Märt Meos 1901. aasta sügisel Saaremaal Vana-Löve ministeeriumikoolis. Juba järgmisel aastal määras rahvakoolide inspektor ta naabruses avatava Kärstna ministeeriumikooli organiseerijaks ja juhatajaks.

1907. aasta suvel valiti Märt Meos Jakob Tamme surma järel Väike-Maarja kihelkonnakooli juhatajaks. Tegelikult pidi uueks juhatajaks saama Alatskivilt pärit ja ärksaid koolmeistreid ning kirjamehi ühendavas Väike-Maarja parnassis tegutsenud Kaarel Krimm, kuid jäi valimistele tulemata ja soovitas kirjalikult sellele kohale oma sõpra Märt Meost, keda ta Jakob Tamme järeltulijaks kohase arvas olevat.

Märt Meosel õnnestus juba oma esimesel tööletuleku aastal oktoobris 1907 ühendada kihelkonnakool Väike-Maarja tütarlastekooliga haridusasutuste majandusliku aluse tugevdamiseks. Märt Meos oli üks põhimõttekindlatest koolmeistritest, keda noor Eesti riik edenemiseks väga vajas ja ta saavutas Eesti kooli ülesehitajana Virumaal märkimisväärseid tulemusi just töösse põhjalikult süvenemisega. Virumaa vanima segagümnaasiumi ehk Väike-Maarja Gümnaasiumi ühe loojana andis ta olulise võimaluse kvaliteetse hariduse kättesaadavuse suurendamiseks maapiirkonnas. 

1919. aasta lõpuni oli Märt Meos Väike-Maarja kihelkonnakooli ning samal aastal avatud Väike-Maarja gümnaasiumi esimeseks juhatajaks. Aasta lõpul sai ta pakkumise Virumaa koolinõuniku kohale, kuhu juba uue aasta jaanuaris asuski. Uus amet võimaldas veelgi enam noore Eesti riigi haridusuuendustesse oma panust anda. Selleks oli ta kangekäeline nii enese kui teiste vastu. Koolinõunikuna teostas Märt Meos majanduslikke uuendusi ning korrigeeris õpetuslikku poolt, töötades välja mitmeid metoodilisi materjale.

Töötades Virumaa koolinõunikuna ja täites Haridusministeeriumi tegevussuuniseid, oli Märt Meosel aga vabadus määrata oma tööviis. Sisemine sund jalule aidata iseseisvunud Eesti haridussüsteem andis talle motivatsiooni teha rohkem kui oodati.

Püüdlused ühendada ja koolitada õpetajaskonda, pöörata tähelepanu õpilaste arengule uue õppekava kontekstis ja seletada lapsevanematele lahti rahvusliku kooli suundumust, kandsid vilja. Virumaal riikliku õppekava sihti ellu viies tegi Märt Meos kõik selleks, et Eesti vabariigi haridussüsteem täidaks oma eesmärgid ja õpilastest kujuneksid iseseisvalt mõtlevad ning nähtusi uurivad inimesed. 

Koolinõunikuna suunas ja kohustas Märt Meos õpetajaid kasutama enda välja töötatud abistavaid töökavasid, hoolitses alates 1920. aastast kohustuslikuks võõrkeeleks muudetud inglise keele õpetamise eest koolides ning jälgis koolikohustuse täitmist. Ta võttis vastu otsuseid koolimajade seisukorra parandamiseks ja teostas kooliaedade rajamist. Olukorras, kus lapsevanemaid vaevasid kahtlused tsaariaegsest erineva koolisüsteemi vajalikkuse osas, püüdis ta selgitada uuenduste tähtsust koosolekute ja artiklite abil.

Märt Meose eestvedamisel hakati korraldama ka koolinäitusi, mis andsid rahvuslikust koolist tõhusa pildi ja lastevanematele kindlustunde ning usu muutuste tähtsusesse. 

Märt Meos oli 1934. aastal Eesti Koolinõunikkude Ühingu poolt korraldatud esimeste riiklike testide läbiviija ja kokkuvõtete koostaja emakeele aines. Märt Meos viis läbi mitmed muudatused õppeainete omandamise osas metoodika abil, mis pani õpilased ise reaalselt mõtlema. 

Märt Meos

Koolide nõrk emakeele õpetus, kus toimus mehaaniline töö nii suulises kui kirjalikus osas, paranes, kui Märt Meos koostas õppekavad 1. ja 2. klassile ning andis 1929. aastal välja harjutustiku „Vaatlusi ja harjutusi õigekirja õppimiseks.“ Lapsed hakkasid iseseisvalt mõtlema, vaatlema ja uurima. Ka matemaatikatunnis oli Märt Meose idee panna lapsi ümbrust vaatlema, märkama arvude suhteid, leidma probleeme ja lahendusi. 

Selleks pooldas ta algklassides õpetada ilma ülesannetekoguta ning koostas õpetajatele käsiraamatu „Arvud elust“, mis trükiti 1937. aastal. Uue koolisüsteemiga õppekavasse lisatud koduloo, käsitöö ja joonistamise tundide osas jagas Märt Meos õpetust šapirografeeritud materjali.

Märt Meos oli Virumaa koolide inspektoriks 1944. aastani. Pärast pensionile jäämist jätkas ta Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee haridusosakonna otsusel vene keele tundide andmisega Väike-Maarja keskkoolis.

Muud tegemised hariduselu kõrval

Lisaks hariduselule osales Märt Meos kultuuri-, seltsi- ja majanduselu korraldamisel. Juba Kärstna ministeeriumikooli kõrvalt tegeles ta laulukoori ja orkestri juhatamisega, millega esineti pidudel ja kokkutulekutel. Näiteks korraldas 1905. aastal Helme Karskuse Selts Üksmeel, mille esimeheks Meos oli, Kärstna kabelimäel kohaliku maa-laulupäeva, kus esinesid laulukoorid ja segapilliorkestrid helilooja Aleksander Lätte juhatusel.

Väike-Maarjasse jõudes astus Märt Meos 1907. aastal kohe Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmeks ning hakkas juhtima kihelkonna vallakoolide õpetajaist koosnevat väikest meeskoori, elavdama kohaliku põllumeeste seltsi segakoori tegevust, korraldama sümfooniaorkestri, kihelkonna segakoori ja kihelkonna viiuliorkestri tegevust.

Märt Meos tegeles aktiivselt ka ettevõtlusega, olles Väike-Maarja Laenu-Hoiu Ühisuse asjaajajaks, raamatupidajaks ja juhatuse liikmeks ning kassahoidjaks ja revisjonikomisjoni liikmeks Väike-Maarja Kaubatarvitajate Ühisuses. Ta oli ka Eesti omaaegse suurima kivist maaseltsimaja, maa-Estoniaks kutsutud teatrimaja – Väike-Maarja Seltsimaja – ehitamise initsiaator ning ühes Jakob Liiviga teostas ehituse läbiviimist. Märt Meos oli oma kaasaegsete poolt hinnatud inimene, millest annab tunnistust ka talle 25. tööjuubeliks erinevate organisatsioonide kingitud auaadress (vt lisa 1).

Märt Meos hoolitses nii Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi raamatukogu kui ka õpilaste klassivälise lugemisvara eest. Seltsi raamatukogust kujunes pärast 1915. aastat avalik raamatukogu.

Haridus-, kultuuri- ning ettevõtluselu kõrval panustas Märt Meos aega ka endasse, võttes osa erinevatest kursustest, lugedes rohkelt erinevat kirjandust ning käies välismaal sealsete koolioludega tutvumas. Märt Meose Väike-Maarja-aastate seas ei saa mainimata jätta tema 1926. aastal valminud maja Jaama tänaval, mille juurde rajatud eeskujulikult korrastatud parkaed andis paljudele inspiratsiooni kodukaunistustööks. 

Märt Meose maja

Tegevus Nõukogude ajal

Pärast 1950. aastat muutus Märt Meose elukorraldus keeruliseks. Tema Väike-Maarja alevikku ehitatud maja natsionaliseeriti ja õiguse taastamisel oma majas elada tuli Märt Meosel välja minna kuni ülemnõukoguni Tallinnas. Temalt võeti ära pedagoogikutse ning Meos vallandati haridusministri käskkirjaga 827-k VNFSV Tööseaduse koodeksi põhjal „kui mittesobiv õpetaja kohale”. 

Märt Meos suutis saavutada õpetajakutse ennistamise, ent pidi tööle asuma mitte enam Väike-Maarja keskkoolis, vaid Väike-Maarja rajooni ääremail Simunas lõplikult pensionile minemiseni 1957. aastal. 1960. aastal kolis Märt Meos sugulaste juurde Viljandisse, kus ta 1. märtsil 1966. aastal suri.

Meose tegevuste mõju

Eesti haridussüsteemi edendaja, Virumaa koolinõunik ja mitmete metoodiliste materjalide koostaja Märt Meos on oluliselt kaasa rääkinud Virumaa, eriti aga Väike-Maarja hariduselu, omakultuuri ja rahvusliku iseteadvuse arendamisel. Eelnimetatus edu saavutamiseks pidi Märt Meos kahtlemata olema loominguline ja uuendusmeelne, nõudlik nii iseenda, õpilaste kui ka alluvate vastu, korrektne ja sihikindel ning eesmärkide väsimatu elluviija. 

Teda iseloomustavad ka teatud auahnus ning kohati nõudmistega liialdaminegi, mistõttu sai Märt Meos õpetajana hüüdnime Posle Urokov. Peale pedagoogilise tegevuse pööras Märt Meos tähelepanu muusikaharrastusele, seltsielu ja majanduse elavdamisele, mis omakorda aitasid kaasa hariduse ning kultuuri edendamisele. 

Märt Meosest kujunes Eesti koolisüsteemi uuenduslik looja tänu väga erinevates valdkondades tegutsemisele, püüdele panustada igasse neist maksimaalselt ning suutele parandada mitmeid murekohti. Tal oli terviklik maailmavaade, mis andis pidevat inspiratsiooni töö jätkamiseks, toitis huvi süveneda probleemidesse ja otsida neile lahendusi. 

Märt Meosest kujunes Eesti haridussüsteemi edenemist toetavate ettevõtmiste eestvedaja ja metoodiliste materjalide koostaja, sest teda huvitas õpilaste individuaalne areng ja tahe õpetada noori ise mõtlema. Tema töö rahvusliku kooli loomisel sai vundamendiks tänasele hariduselule.

Tekst: Väike-Maarja Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Liisa Siiraku uurimistööst „Märt Meos – Eesti kooli ülesehitaja Virumaal“ 2017, juhendaja Marju Metsman
Fotod: Väike-Maarja muuseumi kogu