Ferdinand von Wrangell
9.01.1797 Pihkva - 6.06. 1870 Tartu, koduteel Roelasse
Õppis Peterburi Mereväe Kadetikorpuses.
1817-1819 – (20-aastane) võttis osa V. Golovnin ümbermaalimareisist (lõi ajutiselt lahku sõber Peter Anjoust)
1820 – 1824 – (23-aastasena) Kirde-Siberi ranniku Kolõma ekpeditsiooni juht. Seda pakkus talle Golovnin. Krusenterni nõuandel võttis ta pakkumise vastu. Retk toimus kahes rühmas. Kolõma rühma juhtis F.Wrangell, Jana rühma P. Anjou. Teoststi mitu retke põhja suunas hobuste, põtrade või koertega, sageli triivivatel jääväljadel. Tehti kindlaks tõusude ja mõõnade abil, et Põhja-Jäämeres on mingi maismaa osa, kanti see kaardile, (kuid avastati 1849 ja sai Wrangeli nime). Uuriti meteroloogiat, virmalisi, kohalike inimeste elu, kaardistati ja leiti, et Tshuktshimaa ja Alaska vahel on tõesti Beringi väin.
1825 -1827 – oli komandör ümbermaailmareisil väikesel sõjaväe transpordilaeval “Krotki”. Laev suundus Kroonlinnast Alaskale.
Markiisisaartel peatus, kus oli pärismaalaste kallaletung- kolmest, kes läksid alguses maale, 1 pääses, 2 said surma. (Samal ajal Peterburis dekabristide ülestõus) Viis Alaska vene asundusele varustust. Tõi kaasa rikkalikku materjali meteoroloogilistest vaatlustest, hoovustest, merevee temperatuuridest jne.
1829 – avaldas raamatu “Reis mööda Siberi põhjarannikut ja jäämerd” Kolõmaa ekspeditsiooni põhjal. Raamat anti välja enne saksa, prantsuse ja inglise keeles, alles 9 aasta pärast vene keeles.
1828 – külastas Eestit ja leidis siit naise – Elisabet Rossiglioni.
1829 – 1835 Alaska – Vene koloonia ülem- kuberner. Viibis 5 aastat koos naisega Alaskal Novo-Arhangelskis. Püüdis parandada laostunud olukorda. Reorganiseeris koloonia valitsemist. Pärast tulid Mehhiko kaudu Peterburgi.
1840 – 1849 Vene-Ameerika kompanii direktor.
1840 – päris abikaasa kaudu Roela mõisa.
1842 – sai Demidovi preemia (Peterburi TA preemia, mida anti välja 1831 – 65)
1845 – üks Vene Geograafia Seltsi asutajaid.
1855 – 1857 mereminister.
1856 – admiral ja Prantsuse Akadeemia liige.
1864 – erru.
1867 – müüdi Alaska USA-le 7.2 milj dollari eest.
1870 – suri.
Maetud Viru-Jaagupi kirikuaeda. Mõisa aias mälestusmärk.
Tema nime kannavad peale saare veel Alaskas laht, mäemassiiv, saar, neem.
Poeg Georg Friedrich (1844-1919) õppis Tartu ülikoolis füüsikst ja matemaatikat. Töötas Peterburis okeonograafia ja meteoroloogia professorina. Oli II järgu kapten.
(Poeg Wilhelm õppis Koigi kodukoolis)