Ferdinand Johann Wiedemann ja Väike-Maarja
Paikkonnaga seotud väljavõtteid Ferdinand Johann Wiedemanni raamatust “Mälestusi minu elust”.
Lk 287: „1850. a. suvepuhkusel veetsin ma üksinda Türil. Pere jäi Tallinna, sest minu naisevenna pere oli meie pool Tallinnas. Minu abikaasa käis enne vaheaega koos lastega Toolses, kus puhkas mu kolleegi Rosenfeldti pere. Vaheajaks tuli mu naine tagasi, et sugulasi vastu võtta. Mina läksin oma toonase õpilase, praeguse kolleegi Fr. Schmidtiga botaanilisele retkele. Sõitsime plaanvankril kõigepealt Toolsesse, viisime sinna Rosenfeldti koos teenijaga. Veetsime seal ühe päeva ja sõitsime Malla, Pada (ööbisime seal), Rakvere ja Ebavere mägede kaudu Türile, kuhu mina jäin pidama, Schmidt aga sõitis tagasi Tallinna. Sellel reisil kogusime materjali mu eespool mainitud taimeraamatu „Flora“ tarvis.
Lk 345-347: „Lihavõttepühadel 1858 käisin jälle Tallinnas ja siis arutasime ka seda, kuidas me suvel jälle kokku saame ja kuidas jääb siis viimaks selle Peterburgi kolimisega. /../ Mõne aja pärast hakkasin tegema ettevalmistusi Kuramaale liivlaste juurde sõitmiseks. /…/ Puhkuse lõppedes sõitsime koju, mina koos Johanna ja Uno Benningeniga, kes olid selleks Põltsamaalt Türile tulnud. Sõitsime postihobustega, Paides liitus meiega Paul koos meie kauaaegse teenija Tiiuga, edasi läks tee Maarja-Magdaleena, Pandivere, Pikaristi kaudu.
Lk 361: „1863 sõitsin esimest korda aurulaevaga Tallinna ja veel sama päeva, 1. mai õhtul läksin edasi Tartusse, kus ämm majutas mind tagatuppa. Tartus tutvustas B. Sielemann mind üliõpilase Jakob Hurdaga, Põlva koolmeistri pojaga, kellelt õppisin nüüd hoolega Võru murret. /…/ 5. juulil sõitsime jälle tagasi Türile, sest Tallinna korteris oli mõnevõrra kitsas. Asusin jälle Tallinna poole teele 27. juulil. Põhjaka kõrtsis kohtasin Tallinnast tulnud kälimeest Rathlefi, kes sõitis Põltsamaale. Sealt läksin edasi Maarja-Magdaleena, Simuna, Väike-Maarja ja Kullaaru kaudu Gebhardti juurde Kuusallu.
Lk 367: „14. juuli [1867] õhtul sõitsin postitõllaga Tallinna ja järgmisel päeval Kullaarule. 22. juulil viis Gebhardt oma tõllaga mind Pandiverre, sealt sõitsin postitõllaga edasi Türile.“
Lk 379: „[1875]. /…/ sõitsin 17. juunil Haapsallu, kus lootsin mudavannidest abi saada mind viimasel ajal sageli vaevanud jooksvahoogude vastu. Teel peatusin Väike-Maarjas, kolm tundi Tallinnas, Keilas käisin vana sõbra pastor Ficki juures, sest parajasti polnud postihobuseid saada.
Lk 381: „1879. a. ma Miitavis ei käinud, see-eest aga Haapsalus. Tartusse püüdsin sel aastal minna pisut mugavamalt. 8. mail sõitsin hommikuse rongiga Tapale, kus olin ööd, sealt sõitsin hommikuse teise rongiga Kiltsi, Kiltsist läksin jalgsi 7 versta Väike-Maarjasse. 10. mail olin Tartus, siis võtsid mind vastu prof. Mayer ja onu Georg; /…/“
Lk 382: „Järgmisel päeval pidasin Õpetatud Eesti Seltsis ettekande tõlgete kohta, mille kokkuvõtte esitasin ÕES-i koosolekute protokollide jaoks. 12. juunil lahkusin Tartust, sõitsin Rakkest Väike-Maarjasse ja sealt järgmisel päeval jälle Rakke kaudu Peetrisse Rinne juurde.“
Lk 383: „[1880]. 16. mail sõitsin Miitavist ära ning saabusin 17. mail tavalist teed pidi Tartusse, kus läksin jälle hotelli „Bellevue“, et järgmisel päeval jätkata teekonda Tallinna, sest seekord tahtsin Tartus pikemalt peatuda puhkuse lõpus. Sõitsin kõigepealt Rakkesse ja sealt postihobustega edasi Väike-Maarjasse. 21. mail jõudsin Kadriorgu.
Lk 385: „1. septembril sõitsin Tartust ära ning päikeseloojanguks jõudsin postihobustega Rakkest Väike-Maarjasse, kuhu jäin 3. septembri õhtuni; 4. septembri hommikuks olin jälle Peterburis.
Sel aastal toimus meie majas veel kaks erilist pidu: minu 50-aastane tööjuubel ja meie kuldpulmad. Ametijuubel täitus tegelikult juba 2. septembril, sest sel kuupäeval määrati mind Miitavi gümnaasiumisse õpetajaks. Et sel puhul suuremast peost pääseda, saatsin selle päeva mööda Väike-Maarjas. Aga inimene oma saatusest ei pääse! Sõbrad, kes juubelit tähistada tahtsid, valisid pidupäevaks 16. septembri. Sel kuupäeval astusin Miitavis tegelikult ametisse.“
Lk 395: „[1881]. Sel aastal oleksin võinud osa võtta kolmest juubelist: 250 aastat Tallinna gümnaasiumi, 50 aastat Soome Kirjanduse Seltsi ja 25 aastat Jannseni tegevust eesti ajalehe toimetajana. /…/ Lahkusin Tartust 12. juunil, käisin Väike-Maarjas ja jõudsin 14. juunil Tallinna, kus 16. juunil tähistatigi Jannseni juubelit.“
Lk 396: „ Peterburi tagasi sõitsin jälle Väike-Maarja kaudu, kus tutvusin ka lähedal asuva Kiltsi mõisa omaniku admiral Krusensterni ja tema abikaasaga. Krusenstern kutsus pastoripere ja minu järgmiseks õhtuks enda poole, aga ma ei saanud kutset vastu võtta, sest pidin juba samal õhtul edasi sõitma.“
Lk 400: „[1882]. Sel aastal ei jõua ma ka Haapsallu, sest J. Säfftigen pidi meie teenijatele passid muretsema. Niisiis piirdub mu tänavune reis Miitavi, Tallinna ja Tartuga koos Väike-Maarjaga ja viimasest Euroopa-reisist saab juba kümme aastat!“
Lk 406: „[1884]. Sel suvel ma ei jõudnuki Miitavisse, käisin ainult Tallinnas, Väike-Maarjas ja Tartus. Osalt oli see tingitud mu tervisest.“
Lk 410: „[1885?]. 30. augustil lahkusin Tartust, käisin veel Väike-Maarjas, kus uus elumaja ei olnud veel elamiskõlblik, valmis oli vaid üks tuba, kus elas koduõpetaja, kes jagas sealsamas ka õpetust. Järgmisel õhtul viis õpetaja mind tõllaga jaama, 1. septembri ennelõunal olin jälle kodus, pere saabus samal õhtul Tallinnast.“
Lk 411: „[1886]. Tartus ma sel aastal ei käinud, Väike-Maarjas ka mitte, sest postitee ei käi enam Kiltsi kaudu.“
