Alates jaanuarist on Väike-Maarja muuseumis näitus taluarhitektuurist Eesti filmis. Näitus on Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse ja Eesti Filmimuuseumi koostööprojekt.
Filmistseenidega, mis leiavad aset mõnes talukohas, on aegade jooksul kokku puutunud enamik Eesti režissööridest, operaatoritest ja filmikunstnikest. Ometi pole seni Eesti filmi lugu taluhoonete kaudu räägitud – ja vastupidi. Füüsilisest võttekohast on aga jäänud visuaalne jälg, mis on nähtav paljude põlvkondade publikule. Sageli filmide keskse tegevuskohana kannab maa-arhitektuur kõige erinevamaid tundeid ja lugusid. Kaadrites nähtavad talud on isiklikud, dokumentaalsed, kunstilised, sümbolistlikud ja poliitilised.
Eesti filmikunstis jäädvustatud maa-arhitektuuri võib pidada lausa omaette nähtuseks, mis järjepidevalt loob ja visualiseerib Eesti talukoha ja laiemalt Eesti elu ühiskondlikku arhetüüpi.
Näituse selgrooks on valinud 13 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927–2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted, mis on kogutud intervjuude käigus. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest eksponeeritakse näitusel filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike originaalkavandeid ja tehnilisi jooniseid. Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist „Mehed ei nuta“, lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik „Nukitsamehest“ ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu „Novembrist“.
Idee autor: Elo Lutsepp
Kuraatorid: Maria Mang, Liis Serk
Kunstnik: Getter Vahar
Maketid: Roman Kuznetsov
Tekstid: Elo Lutsepp, Hanno Talving, Maria Mang, Liis Serk, Heiki Pärdi
Näituse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Münchhausen Productions
Näitust on võimalik Väike-Maarja muuseumis vaadata mai alguseni.