Näitused
Tule külla ja avasta
Väike-Maarja muuseumi esimesel korrusel on külastajatele avatud näituseruum, Georg Lurichi teematuba, seltside, keeletuba ning klassituba. Teisel korrusel tervitab tulijaid talutuba ja Väike-Maarja kolhoosi näitus.
Esimene korrus
GEORG LURICHI NÄITUS
Ülevaatlik lugu Väike-Maarjas sündinud maailmakuulsa maadleja elust.
SELTSITUBA
Seltside tuba on sisustatud rahvusliku ärkamisaja ettevõtmiste, näitetruppide, laulukooride, kohalike laulupidude ning muusikaseltsi materjalidega. Kajastatud on 19. sajandi lõpukümnendil asutatud Väike-Maarja pasunakoori, tuletõrjeseltsi, põllumeeste seltsi ja tema rüpest võrsunud seltside tegevus. 1912. a ehitati Jakob Liivi ja Märt Meose juhtimisel selle aja Eesti suurim kivist maaseltsimaja.
KEELETUBA
Väike-Maarjas on ikka au sees hoitud emakeelt ja kirjandust. Omaaegse Väike-Maarja parnassi vaim on valatud sirguvatesse Wiedemanni keelepuudesse.Keeletoas kajastatakse Väike-Maarja parnassi ja J. F. Wiedemanni keeleauhinna lugu.
KLASSITUBA
Tuba, kus Jakob Tamm õpetas Anton Hansen Tammsaarele Juhan Liivi.
1873. a avati majas Väike-Maarja kihelkonnakool. Tunnustatud koolis töötasid juhatajatena Peeter Koit, Jakob Tamm ja Märt Meos, siin õppis Anton Hansen Tammsaare. Endisaegne pingistik, arvelaud, tahvel, kantsel, petroolilamp jm loob ettekujutuse vanast klassitoast. Tuba saab klassiruumina kasutada praegugi.
Teine korrus
TALUTUBA
Loojangupäikesele avatuna on kujundatud 19.-20. sajandi vahetuse talu pere- ja magamistuba. Samas on võimalus tutvuda ka töö-ja tarbeesemetega. Kuigi ekspositsiooni lõpuaastaks on 1940, kajastab väljapanek ka nõukogude-aegseid repressioone, sh sundasumist Siberis
KOLHOOSI LUGU
Väljapanek Väike-Maarja kolhoosi ajaloost kajastab suurmajandi kujunemist alates 1948. aastast, majandustegevust 1980. aastate lõpuni ning jagunemist firmadeks 1993. aastal.
INTERNETINÄITUSED
KÜLG KÜLJE KÕRVAL
Mõnikord on küünarnukitunne ja teadmine, et sa ei ole üksi, need, mis annavad jõudu tantsida, laulda, sportida, hääletada, näidelda, harjutada või raskusi ületada.
Olevikku mahtunud minevik
“Sajanditagune mood”, “Eluratastel”, “Vahva vunts”, “Sajanditagune kooliaeg”, “Vana aja lapsed piltniku juures”.
Toimunud näitused
Soome-ugri koomiksid
Kogukondlik kunstiprojekt „Elav keel“ on pühendunud ohustatud soome-ugri keelte toetamisele. Just koomiksite vorm pakub häid võimalusi sõnumi edastamiseks lühidalt ja vaimukalt…
Väike-Maarja Muuseum on paigamuuseumina kogukonna identiteedi kandja, omakultuuri hoidja, uurija ja tutvustaja.
Paikkonna kultuuripärandit hakati koguma juba 1958. aastal, mil Väike-Maarjas Pikk 1 koolihoone raamatukoguruumis loodi koduloonurk. 1963-1970 kujunes järk-järgult välja kooli muuseum. Eksponeeritud esemeid ja dokumente kogus koduloolane Eduard Leppik koos õpilastega. 1970. aasta 3. märtsi koolimaja tulekahju tagajärjel sai kannatada palju muuseumi materjali.
Väike-Maarja muuseumi asutas Väike-Maarja kolhoos 1986.aastal. Muuseum asub endises kihelkonnakooli majas, mis renoveeriti pärast 1984. aasta põlengut kooliaegse plaani järgi. Kolhoosi ajalugu käsitlev ekspositsioon avati maja teisel korrusel 1988.aasta aprillis.Viis aastat hiljem, 1993. aasta mais, valmis Väike-Maarja ajalugu kajastav väljapanek – põhikorruse kuues ruumis on käsitletud aeg 19.sajandi viimasest veerandist nõukogude okupatsioonini.
20. märtsil 2013 avasime muuseumi II korrusel talutoa, 31. mail 2014 Georg Lurichi teemaseina.
Väike-Maarja muuseumis on hoiul nii omaaegne koolimuuseumi kogutu kui alates 1986. aasta oktoobrist arvele võetud fotod, esemed, dokumendid, raamatud, helikassetid, DVDd jm. 2011. aasta maikuuks on arvele võetud 38 272 teaduslikult kirjeldatud museaali, neist eksponeeritud on alla 2000 eseme. Kogude tutvustamiseks koostab Väike-Maarja muuseum näitusi.
Paikkonna loo talletamiseks korraldab muuseum mälestuste kogumise retki.